<!--    
<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE chapter PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd">
       
To edit or validate this document separately, uncomment this prolog
Be sure to comment it out again when you are done -->

<chapter id="hints-and-tips">
<chapterinfo>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Neil</firstname
> <surname
>Lucock</surname
> <affiliation
> <address
><email
>neil@nlucock.freeserve.co.uk</email
></address>
</affiliation>
</author>
<author
><firstname
>Krishna</firstname
> <surname
>Tateneni</surname
> <affiliation
> <address
><email
>tateneni@pluto.njcc.com</email
></address>
</affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>
</chapterinfo>
<title
>Väikesed näpunäited hiilgavate esitluste loomiseks</title>

<para
>See on tore, et otsustasid oma esitluse loomiseks kasutada &stage;'i. Enne seda, kui hakkad läbipaistvaid või animeeritud slaidiseansse kokku panema, leia aega, paber ja pliiats ning istu arvutist kohe päris kaugele. Pole oluline, kas kavatsed valmistada koolimaterjali või veenda oma ülemust vastu võtma enda maailma parimat plaani või ideed - igal juhul pead välja mõtlema, mida sa üldse tahad öelda. Pane kirja kõik teemad, mida tuleb kajastada, ja püüa need seada vähegi mõistlikku järjekorda. Üksikasjadesse pole vaja veel laskuda, piisab pealkirjade ja esitluse põhistruktuuri paikapanemisest.</para>

<para
>Märgi iga pealkirja juurde, milliseid fakte selle juures tuleks kajastada. Lõppeks pead sa oma esitlusega ju kuulajaid-vaatajaid veenma. Faktid võib rühmitada näiteks sellisteks, mis peavad kajastuma, mis võiksid kajastuda ja mis võiksid kajastuda, kui kuulajatel ja sul endal piisavalt aega jätkub.</para>

<para
>Kui oled pannud kirja kõik, mida tuleks esitlusel öelda, hinda aega, mis selleks kulub. Kümme minutit võib tunduda alustades hiigelpika ajana, kuid tegelikult on nii lühikese ajaga äärmiselt raske midagi asjalikku ära öelda. Võta kätte paber ja kell. Tee esitlus korduvalt läbi. Sellel on muidki plusse. Esiteks saad kätte ajatunnetuse. Kui sulle öeldakse, et aega on kümme minutit, ära proovigi rohkem kulutada. Teiseks ei ole siis pärispubliku ette astudes esimene kord, kus sa esitluse läbi teed. Kolmandaks võtavad su peas kuju õiged sõnad ja väljendid. Kui teed esitluse <quote
>kuivalt</quote
> mitu korda läbi, tead iga hetk, mida järgmisena öelda ja kuidas seda öelda. </para>

<para
>Et mitte esitluse ajal jänni jääda, trüki &stage;'i abil mõned slaidid välja endale ja mõned projektoril kasutamiseks. Kontrolli, et tekst oleks slaididel piisavalt suur, sest seda tuleb ju ka sul endal vaadata üsna kaugelt. Mina olen kasutanud 14- või 16-punktilist kirja, sina võid katsetada, milline suurus sulle kõige paremini sobib.</para>

<para
>Kui kavatsed kasutada projektorit, õpi seda aegsasti tundma. Kontrolli, et kõik korralikult töötaks ja et sa teaks, mida miski nupp teeb. Kui sa oma esitlust <quote
>kuivalt</quote
> läbi teed, on arvatavasti paras jätta slaidide vahetamiseks viis sekundit. Kui pead slaidil millelegi osutama, leia mingi vahend, millega osutada vastavat elementi ekraanil.</para>

<para
>Mõtle välja, kus ja kuidas sa seisad. Kindlasti ei saa sa seista otse ekraani ees, nii et üldiselt jääb üle kas vasak või parem pool. Veel parem on, kui sa saad seista kas või pooleldi näoga publiku pole. Kui kasutad näiteks arvutit, siis on hea võimalus osutada elementidele &stage;'i pliiatsiga. Kuid pea meeles, et vabakäejoonistused hiirega on asi, mis nõuab tublisti harjutamist.</para>

<para
>Esitluse ajal teevad palju vea ja vaatavad aeg-ajalt otse valgusesse. Kui sa projektorit mingi aeg ei kasuta, lülita see välja. Harjuta veel kord seda, kus ja kuidas seisad. Kontrolli, kus paiknevad ruumis pistikud, kus saab tulesid lülitada ja nii edasi. Korralik ettevalmistus ei kahanda mitte ainult vigade võimalust (see võib publiku ees olla tõeline košmaar), vaid annab ka sulle tublisti enesekindlust juurde. Hoia alati varus <quote
>plaan B</quote
>, kui miski ometi peaks valesti minema. Võta kindlasti kaasa slaidide paberkoopiad. Kui tehnika alt veab, leia võimalus need kopeerida ja publikule laiali jagada.</para>

<para
>Sisust ma polegi veel õieti rääkinud. Praegu on sul (ma oletan) käes paber, kus on kirjas kõik, mida soovid öelda. Enne seda, kui midagi ette võtta, küsi enda käest, kas pilt ikka muudab selgemaks selle, mida kavatsed öelda. Halb esitlus on see, mis koosneb tekstislaidide rodust. See tähendab, et esitluse läbiviija lihtsalt loeb slaidi sisu maha kuulajatele, kes tõenäoliselt on suutnud selle juba silmadega haarata. Püüa võimalikult palju vältida teksti slaididel (välja arvatud pealkirjad ja numbrid). Joonista oma jutu kohta pilt ja siis seleta seda publikule. Sellisel moel ei ole nad oma järjega sinust ees. Slaid peaks täiendama seda, mida sa ütled, mitte kordama. Slaid peab köitma publiku tähelepanu, mitte seda hajutama.</para>

<para
>Toon ühe näite. Räägin parajasti raudteelastele, mida võtta ette õnnetuste korral. Soovin kasutada slaidi arutelul, kuidas eemaldada ohtlik laadung rööbastelt maha jooksnud või muul moel viga saanud vagunitest ja see veoautodele laadida. Minu valmistatud slaidil oli väga tavaline kütusevagun. Selle küljele kirjutasin <quote
>Mürgiste kemikaalide firma</quote
>, et keegi ei peaks küsima, mis vagun see selline on. Soovisin selgitada mitut olulist asja. Esiteks tuleb kõik õhus kulgevad elektriliinid välja lülitada, kui need on õnnetusekohalt teatud kaugusel. Joonistasin elektriposti ja noole, mille kohale oli kirjutatud vahemaa. Seejärel tahtsin öelda, et vaguni sisu ei tohiks teisaldada pimedas või äikese ajal. Joonistasin vaguni kohale kuu ja välgunoole. Siis on oluline spetsialisti hinnang ning ma joonistasin vaguni lähedale paberilehe ja kirjutasin sellele sõna <quote
>Plaan</quote
>. Samuti tuleb tagada, et vagun ei hakkaks laadungi teisaldamise ajal liikuma. Selleks joonistasin rataste juurde väikesed tõkised. Nüüd oli kõik, millest pidin rääkima, olemas ka slaidil. Mul tuli vaid sellele vaadata ja slaid ütles mulle, millest ja mida rääkida. </para>

<para
>Üldiselt tuleks slaidi või pilti kasutada ainult siis, kui see tõesti lisab midagi sõnadele. Ja lõpuks - lase ennast lõdvaks ja ära proovigi kõike, päris kõike oma esinemisse ära mahutada. Esine publikule, mitte publiku ees, ja pea meeles, et esitlus teenib vaid sinu sõnumi edastamise huve ega ole omaette väärtus. &stage; on suurepärane abimees ja võib aidata sul sõnumit kohale viia, aga ta ei saa kogu tööd sinu eest ära teha.</para>

</chapter>